Maja ajalugu

Esimeste säilinud kirjalike andmete põhjal asetses kirikla rohuaias leerimaja läheduses. Praegusele kohale ehitati kirikla 1786. aastal. Selleaegne õpetaja Joh. Fr. Ignatius kolis ehituse ajaks Kivi-Vigala mõisa. Mõis põles maha ja ühes sellega hävis suurem osa kirikuarhiivist.
1827. aastal püstitati uus kirikla, mis oli ühekordne õlgkatusega ehitis, kaetud väljastpoolt püstlaudadega. Seegi hoone põles maha (17. aprill 1880).
Praegune kirikla püstitati vanale kohale ja ehitusmeistriks oli Tolli mölder Reinhold Eindorf, kellele kirikukonvert annetas tänutäheks kasti hõbelusikaid.
1948. aastal kolis haigla mõisavalitseja majast kiriklasse. Tollases haiglas olid toad läbikäidavad ja igas toas oli ahi, kahe toa peale oli WC. Haigete jaoks olid puuvoodid, milles madratsiteks põhukotid, tekid vooditesse kudusid külanaised Liisa Rukki ja Marie Lehe. Haiglas oli 15 kohta, mis olid enamasti täidetud. Suurem osa patsientidest olid vanad inimesed.

1955. aastal renoveeriti maja haiglaks. Keset maja ehitati koridor, kust oli hea eraldi igasse palatisse pääseda. Arsti vastuvõtu ruumid olid samas majas (kuni 2011 aastani). Haiglana töötas maja 1995 aastani, kokku 40 aastat.

1995.a alustati maja renoveerimist hooldekoduks, ehitati välja II korrus, renoveeriti I korrus. 1998.a. valmis saun-pesumaja ja 2002a. uus abihoone-katlamaja

Praegu on hooldekodu koduks 34-le eakale.